Rollid meie elus

Rollid meie elus

Inimene on oma elus tihti mitmetes rollides korraga.

Meie rollid

Me oleme ja jääme lapseks oma vanematele ning lapselapseks vanavanematele ka siis, kui oleme ise juba ammu täiealise inimese elu elamas. Võime olla ka õde või vend, poolõde või poolvend, tädi või onu jt sugulusastmetes.

Haridust omandades oleme õpilased, klassikaaslased, hiljem nt ülikoolis tudengid ja kursusekaaslased.

Oma elu armastuse, suhete ja valikutega seotud rollides võime olla elukaaslane või abikaasa ja ise lapsevanem oma lapsele või lastele.

Päris olulised rollid on meil ka tööelus, olles töötaja ja töökaaslane või ka juht ja töökaaslane, samuti näiteks mingi projekti või töögrupi juht. Tööelus võime olla ka ettevõtja ja täita mitmeid erinevaid rolle oma ettevõttes. Lisanduda võivad rollid harrastustest ja vabatahtlikust tegevusest või võetud kohustustest nt korteriühistus jne.

Seega inimesel võib olla korraga väga palju erinevaid rolle. Rollidega kaasnevad ootused ja kohustused, vaimne või füüsiline pingutus või mõlemad pingutused. Loomulikult on rollidega seotud ka rõõmud. Rollide osas aga võib olla rohkem seotust, kui vaja ja mõni roll on tähtsam kui teine.

Ühel hetkel võib inimesel tekkida segadus rollide täitmise järjestuses ja rollide täitmise olulisuse määramisel, eriti kui mitu teist osapoolt soovivad või lausa nõuavad sinult rolli täitmist üheaegselt.

Kes mina olen? 

Inimesel võib tekkida küsimus: „Kes mina olen kõikide nende rollide ja ootuste keskel? Mida mina ise tahan, mis on minu vajadused?“

Näiteks

Oled samaaegselt elukaaslane ja väikese lapse vanem, käid täiskohaga tööl ja õpid täiskoormusega ülikoolis või muus õppes ning sinu vanemad vajavad abi ja tähelepanu.

Kui neist viiest rollist kasvõi neli rolli vajavad pingutust samadel päevadel, samal nädalal (tööl peab tööülesanne tähtaegselt valmis saama, kooli tuleb esitada koolitöö, laps on veidi tõbine ja vajab rohkem hoolt ja tähelepanu, vanemad ootavad abi ja tähelepanu), siis on inimesel juba päris suur koormus kokku ja võimalik stressitaseme tõus.

Kui selline vaimne ja füüsiline pingutus kestab pikemat aega, siis võib see inimese jaoks olla liiga suur koormus, mis hakkab juba tervist mõjutama.

Mida siis sellises olukorras teha?

Oma rollidest, rollide olulisusest ning nendega seotusest ja mõjust inimesele ning oma soovidest ja vajadustest saab selgust, kui inimene saab vaadata neid koos superviisoriga.

Superviisor on neutraalne tugi, kes aitab inimesel saada selgemat pilti tema elust ja rollidest.

Selguse saamine loob võimalused muutusteks, näiteks otsusteks midagi teistmoodi teha, midagi ära jätta või pausile panna, täiendavalt abi küsida ja kõike seda selleks, et inimene saaks hoolida oma vaimsest ja füüsilisest tervisest ning elada täisväärtuslikku elu. Inimesel endal ei pruugi kogu selles rollide ja kohustuste keskel olles olla lihtne selgust saada ja muutusi luua.

Vaimne ja füüsiline tervis

Oma vaimsest ja füüsilisest tervisest hoolimine ei ole egoistlik, see on lisaks iseendale ju ka oma perekonnast ja sugulastest hoolimine, samuti tööalastest kohustustest ning õpingutest hoolimine.

Sest kui kõike saabki kokku liiga palju, kui stressitase on pidevalt kõrge, ärevus kasvab ja tervis annab alla, siis ei olegi mõnda aega paljude nimetatud rollide täitmine võimalik, need tuleb siis kohustuslikus korras tervise taastumise ajaks pausile panna.

Ennetamine

Kui inimene märkab enda juures muutusi, nt ärrituvuse kasvu ja pidevat väsimust ning pöördub supervisiooni oma elus ja rollides selgust saama, siis see on juba algus. See on algus selleks, et hoida ennast ja oma tervist, saada oma olukorrast selgust, võtta ette samme, mis toetavad tervist, heaolu ja toimetulekut.

Kati Lõbu, superviisor ja coach