Spetsialistist juhiks saamise teekond
Mäletan veel seda esimest korda, kui mulle pakuti võimalust saada spetsialistist meeskonnajuhiks ja poliitikajuhiks. See oli Sotsiaalministeeriumis 16. aastat tagasi ja oli mulle ootamatu, ma ei osanud seda ette näha, et mulle seda kohta pakutakse. Minu enda meeskonnajuht, kes oli lapsehoolduspuhkusele suundumas, oli mind osakonnajuhile soovitanud.
Võtsin endale veidi aega mõtlemiseks, ei vastanud kohe.
Mul käis peast läbi tohutult mõtteid: miks seda kohta mulle pakuti, ma olen ju nii vähe siin töötanud? Kas ma olen seda kohta väärt? Kas ma saan sellega hakkama? Mis oleks minu panus sellesse ametikohta? See on suur vastutus. Osade teemadega ei ole ma üldse enne tegelenud, nüüd pean nendega ka tegelema ja inimeste juhtimisega tegelema jne… Pigem väga vähe mõtlesin ma sellele, et saan suuremat palka ja võibolla mingeid hüvesid juurde.
Kui mul on raske otsustada, siis võtan paberi ja hakkan kirja panema plusse ja miinuseid, nii ka sel korral. Paberil nägin plusse rohkem.:) Suurim pluss oli minu jaoks arenguvõimalus, võimalus astuda professionaalses arengus samm edasi.
Otsustamise tegi raskeks aga ka see, et lisaks meeskonnajuhi koju jäämisele, oli veel üks meeskonnaliige lahkumas. Seega oli oht, et kogu selle meeskonna töö tuleb mingi aja jooksul üksinda ära teha, et saad küll juhiks, aga teed ära kogu töö! No ei ole just ahvatlev.
Võtsin selle koha vastu teadmisega, et kohe otsime uue inimese meeskonda ja üks kogenud meeskonnaliige tuleb kohe lähikuudel lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle. Läks nii, et me ei leidnud kohe uut meeskonnaliiget ja kogenud meeskonnaliige otsustas tulla tööle tagasi hiljem.
Tegelikkus
Nii ma siis olin meeskonnajuht ja poliitika juht ning olin mingid kuud fakti ees, et mul ei ole tööd kellelegi teisele delegeerida, ma saan seda ainult ise teha ja seda ajal, kui tuli majanduslangus ning ka poliitikakujundamises oli vaja teha kiireid muudatusi.
Tunnistan, et vahepeal oli mul väga raske, koormus oli selgelt liiga suur, püüdsin enamike teemadega tähtaegselt hakkama saada, aga see ei olnud lihtsalt võimalik. Mäletan hetki, kus mul oli tunne, et kui keegi veel tuleb ukse vahele ja küsib midagi, siis ma viskan teda oma kingaga. Sest küsimusi, ootusi ja ülesandeid tuli korraga igalt poolt ning see tekitas minus tohutut stressi, tundsin, et seda kõike on liiga palju, et ma ei jõua kõigega tegeleda.
Ühel õhtul, kui töölt koju jõudsin, ütles minu nelja aastane tütar „Nii tore, et sa külla tulid, emme.“ Seda oli valus kuulata, aga see oli tõsi, sest tööl oli mind sel ajal ikkagi rohkem kui kodus.
Mõned kuud oli nii, siis tuli üks uus inimene tööle ja mõned kuud hiljem tuli ka see kogenud inimene tagasi tööle, siis läks juba tasapisi kergemaks.
Väärtus
Ma olin selles meeskonnajuhi ja poliitikajuhi ametis kaks aastat, kokku seal ministeeriumis neli aastat ja siis otsustasin ise lahkuda. See kogemus ei olnud kergete killast, aga mul oli võimalus väga palju õppida ja professionaalselt areneda, inimestega suhelda ja kontakte luua, samuti inimeste juhiks õppida. Ma olen selle kogemuse eest tänulik, kuna see avardas minu professionaalset maailmapilti väga palju ning õpetas mind inimeste juhiks. Väärtustan seda kogemust, sest sain teha tähenduslikku tööd. Lisaks on mul sellest ajast palju toredaid, nüüdseks endisi töökaaslasi ja sain ka mõned uued sõbrad.:)
Kui sa, lugeja, nüüd tahad teada, miks ma seda kogemust jagan, siis põhjus oma kogemuse jagamiseks on minu soov toetada coach`i ja superviisorina juhte. Ma saan aru sellest, mis tunne on inimesel, kes on saanud spetsialistist juhiks.
Juhiks ei saada üleöö, see on teekond, kasvamine, areng…
Ma olen hilisemas tööelus näinud, et nii, nagu ma ise sain ootamatult juhiks, on juhtunud ka paljude teiste inimestega ja olen näinud ka nende raskusi uues rollis. Olen näinud, et raskused kestavad pikalt.
Olen näinud, et inimene ei ole väga hästi enda jaoks mõtestanud juhi rolli ja organisatsioonis ei ole ka välja töötatud värskete juhtide jaoks tugisüsteeme. See nähtu ja iseenda kogemused spetsialistist juhiks kasvamisel on mind pannud mõtlema, kuidas toetada inimesi, kes on saanud spetsialistist juhiks.
Mina sain paaripäevase juhtimiskoolituse, mis oli mulle juhiks kasvamisel toeks. Olen ka ise soovitanud mitmetele värsketele juhtidele küsida endale juhtimiskoolitust. Koolitus on olnud nendele juhtidele toeks, aga olen ka näinud, et see ei ole olnud piisav tugi juhiks kasvamise teekonnal.
Olen ise kogenud ja mitmete teiste juhtide puhul näinud, et värske juht vajab tuge pikemalt kui paaripäevane koolitus.
Seetõttu soovitan nüüd juhil leida endale coach või superviisor, kes on toeks:
- juhiks kasvamise teekonnal,
- iseendast teadlikumaks saamisel,
- inimeste juhtimise teemades.
Coach ja superviisor on ka hinnanguvaba kuulaja ja innustaja, sinu arengupartner ning teekaaslane juhiks kasvamise teekonnal.
Kati Lõbu, superviisor ja coach